Märt Elbre vanal heal hülgemöla liinil

Ei saa mitte vaiki olla TV3 vormel-1 ülekannete kohapealt kui seal astub kommentaatorina üles säärane kuldsuu ja osav sõnaseadja nagu seda on herr Märt Elbre (edaspidi ka ME).
Mõningaid tähelepanekuid tema 26.07.09 toimunud Ungari GP etapi kommenteerimisest.

„...vanust omav...“

selmet öelda lihtsalt „...aastat vana“ või „...aastane“

„...uus McLaren toodab päris head pidamist.“

Kommenteerides Kovalainen’i avaldusi uus sõiduki versiooni kohta. Et siis mitte niisama, et „uuel versioonil on parem pidamine kui eelmisel“ vaid kohe nii hea masin, et toodab pidamist. Mõtlen, et McLaren’il võiks olla pidamise müük teistele tiimidele (näiteks väljaspoole F1 sarja) päris hea äri.

"...väga hea montaažitöö on käimas...“

selmet öelda lihtsalt näiteks „hea montaaž“.

"...Kovalainen on uut autot ääretult kiitnud“ ja „...olid ääretult positiivselt meelestatud nii Nakajima kui Rosberg.“

ME kommentaar nimetet meeste Moskva kastrolli show kohta.
Et mitte siis niisama „palju kiitnud“ või „kõvasti kiitnud“ ja „positiivselt meelestatud“ või „head muljed“ vaid kohe „ääretult“? Ääretult võimas ME!

„Juhtub temalgi.“

ME vastus Kalev Kruus’i remargile Lewis Hamilton’i pruudi, Bussycat Dolls laulja Nicole Scherzinger, poolt ühel nädalavahetusel 30 tuhande dollari raiskamises napsile. Et Elbre’le on selline asi tavaline? Ta ei saagi nädalavahetusel suurt vähemaga joodud nagu.

"...meenub mulle pärast Saksa GP-d olnud vestlus...“

Ehk mitte „aset leidunud“ või „toimnud“ vestlus. Veel vähem aga „pärast Saksa GP-d antud intervjuu“ vms. sujuvam ja vähem kokkukeevitatud lause.

„...paarikene on praktiliset kokku saamas...“

ME kommentaar Hamilton’i Alonso’le järgi jõudmise kohta. Usun, et see on paljudele üllatuseks, et Alonso ja Hamiton paarikese moodustavad. Ilmselt tüdruksõbrad, abikaasad jms. on boksides vaid suitsukatteks.

„...müstiliselt palju aeglasem on Alonso...“

ME jaoks on müstikaks ikka väga vähe vaja. Piisab ehk kuni paari sekundilisest aegade erinevusest ca 4,4 km pikkusel rajal.

„...Adrian Sutil’i autos tõusis veetemperatuur kohutavalt kõrgeks.“

Mitte, et lihtsalt auto mootor kuumenes üle või kui just peab jahutusvedelikust siinkohal rääkima, siis veetemperatuur tõusis üle lubatud piiri vms.

„Button sõidaks nagu pidevalt pudru suus.“

ME kommentaar Button’i kummalisele häälele raadioseansil tiimiga. Ehk siis pudru suusolemise mulje ei teki ja seondu Button’i raadioseansil rääkimisega vaid laieneb tervele tema sõitmisele kohe.

„...kasutab ära KERS’i lisahobujõude.“

Tohoh, et siis KERS’il on lisaks oma võimsusele veel mingid lisahobujõud kah? Ma mõtlesin küll, et KERS ise annab vormelile mõned lisahobujõud, mitte, et seadmel endal on veel kuskil lisahobujõud.

"...see on päris korralik I sektori aeg.“

ME kommentaar Hamilton’i võistluse ajal välja sõidetud parima sektori aja kohta. Et siis ME omab infot ja teadmisi milline on korralik, normaalne, hea, väga hea, suurepärane jne. sektori aeg. Näiteks, et parim aeg ei pruugigi olla väga hea vaid on lihtsalt korralik. Võimas! ME tundub sektori aegade osas oma jutu põhjal suurem spets kui mistahes tiimide asjapulgad.

„...suutis mees oma õppetunnid Nürburgring’ilt saada.“

Selmet öelda lihtalt ja arusaadvalt, et „mees sai (ilmselt) Nürburgring'il oma õppetunni.“ Aga ikkagi „suutis“. Normaalne.

„...see aastal pole isegi poodiumile jõutud Lewis Hamilton’i poolt.“

Ma usun, et seda lauset saab veelgi kohmakamaks ja pentsikumaks muuta. Aga lihtsama ja arusaadavam vast olnuks öelda, et „Lewis Hamilton polegi sel aastal poodiumile jõudnud“ vms.

Tõepoolest õpeta siin nagu oma last.

Siinkohal herr Märt Elbre'le „ääretult“, „tohutult“, „kohutavalt“, „müstiline“ kõrvale jutu mitmekesistamiseks veel mõned ülivõrdelised väljendid, millega saab oma kommentaare veelgi võimendada: katastroofiline, jalustrabav, vapustav, kolossaalne, fenomenaalne, hüper-mega, piiritu, totaalne, kosmiline, astronoomiline, ulmeline, jne.

Kuivõrd TV3-l on kombeks F1 ülekannete vahele ohtralt reklaamipause teha ja et ma ei suuda taluda idiootlikku Unibet’i ülistuslaulu - mida vaadates ma millegipärast ei imesta, et Nõmme Kalju koguaeg peksa saab -, siis olles vahepeal ülekannet jälginud RTL-ist ei pruugi siin ehk mõni veelgi säravam pärl ME tolle päeva kommenteerimistööst esindatud olla.

Üks asi on suust välja aetav kamarajura teise kategooria moodustavad aga faktilised vead, kommenteeritava mitte nägemine ja mitte tähelepanemine. Selles osas panid mõlemad kommentaatorid metsa kui nad ei saanud tükil ajal pihta miks Alonso kiirus vähenes. Lõpuks nad tabasid selle ära alles aeglustusega korduste näitamisel.
Oma mitte spetsialisti pilguga sain küll kohe aru, et Alonso auto parempoolne esimene ratas vibreeris ja tõenäoliselt jäi see korralikult kinnitamata. Mõtlesin endamisi, et kohe-kohe lendab see ratas ka alt ära, ja nii läkski. Lugupeetud spetsid aga on kuskil oma rehvisegu maailmas või ei tea kus, aga juttu jätkub kauemaks.

Rääkides rattast või ratastest - jah ka vormel ühel on need all, mitte ainult rehvid või veel vähem rehvisegud -, on kentsakas ja naeruväärne kuidas kommentaatorihärrad räägivad ratastesse puutuva puhul vaid ja alati rehvidest. Justkui oleks mingit rehviusku ja kuuluksid rehvi sekti, kus sõna „ratas“ mainimine on tabu. Boksis vahetatakse neil ainult rehve ja ka Alonso auto alt tuli härrade arvates ainult rehv maha, mitte ratas ei tulnud kogu kupatusega otsast ära.
Profid, kes TV3 vormel ühe kommenetaatorid ilmselt vähemasti pürivad olema, ei tohiks lubada omale täiesti erinevate mõistete lõrtsimist ja ühte patta panemist. Liiati kui nad ise kipuvad aeg-ajalt õpetama kuidas ühe-või-teise asja kohta on õige öelda.

Ei tea kas herr Elbre on üldse teadlik, et see mis ta suust välja ajab on vähe kummaline ja ülepingutatud ega kaunista kuidagi võistluse ülekannet? Kas keegi on talle seda öelnud? Näiteks TV3-s. Et kutt võiks oma kommenteerimist ja sõnaseadmist veidi lihvida. Aga võibolla tööandjale meeldibki selline teismelistele omane suurustav, keeruliselt konstrueeritud, kohmakas ja konarlik kõnepruuk, kuidas kõik on elusuur, igatpidi ülivõrdes (äärmiselt ja ääretult)?
Või on Elbre ja Kalev Kruus’i (kes, tuleb tunnistada, on siiski üsna asjalik tüüp) pidamine kommentaatorina tõesti majanduslikult niipalju tulusam kui Toomas Vabamäe ja Tarmo Klaar'i pidamine? Üks korralik, endast lugupidav telejaam ei peaks Elbre suguse hülgemölaga meest kommenteerima lubama isegi mitte siis kui ta seda tasuta teeks või ta telejaamale peale maksaks.

TV3 F1 segusõlme poisid

Just selline termin, segusõlm, assotsieerub kuulates TV3 F1 ülekandeid, mida kommenteerivad Kalev Kruus (KK) ja Märt Elbre (ME). Ennekõike kuulates viimase kommentaare. „Segu“ ja „rehvisegu“ on sõnad millega härrased, eesotsas mr. Elbre’ga siis, tavatsevad märkida vormelite rehve. Selle asemel, et öelda lihtalt rehv või ka ratas – liiati kui räägime boksipeatustest, kus sisuliselt vahetatakse ikkagi vormelite rattaid, mitte vaid rehve, veelgi vähem mingeid segusid – pruugivad härrased tuima järjekindlusega totakaid „segu“ ja „rehvisegu“. Suure tõenäosusega baseerub nende totakas-naljakas jutuks oleva sõna kasutus inglise keelsel terminil compound, mida kasutatakse rehvide koostise sh. kõvaduse kirjeldusel. Samas ei ole see sõna päris üheselt ja samatähenduslikult eesti keelde ümber pandav. Ehk ta tuleks tõlkida konteksti kohaselt. Kui kontekstiks on rehvide kõvadusaste, siis ei eelda kontekst aga üldse selle sõna tõlkimist ja kasutamist. Eestlasele on palju lihtsam ja selgemini arusaadav kõva või pehme rehv (mida nad soft ja hard compound mõttes ongi) kui rääkida mingist segust, mis keeleliselt märgib ennekõike mitte valmistoodet ehk pigem valmimisjärgus toodet või üht selle komponenti. Kui me räägime rehvisegust, siis keelelises tähenduses on tegu ainemassiga, mis pole veel rehviks saanudki, ehk ongi veel kuskil anumas viskoosel kujul.
Kusjuures sõna „segu“, mis reeglina märgitakse ainsuses, nagu ka „vesi“ ja „lumi“ ja „jää“ jms. olemuslikult mitte loendatavad ained, ei valmista mr. Elbre’le erilist probleemi panna mitmusesse. Näiteks sellisesse lausesse: „Tulevad põnevad hetked. Saame näha kuidas need pehmemad rehvisegud toimima hakkavad.“ Või „alla lähevad sissesõidetud rehvisegud nii Rosberg’ile kui Webber’ile.“ (ME kommentaarid Türgi GP-l)
Ehk Mr. Elbre ei tee suuremat numbrit eesti keele reeglitest nagu käänded ja ainsuse-mitmuse kasutamine. Taaskord näide eelmisest Türgi GP-st: „tuleb boksidesse Heikki Kovalainen.“ Ei tea küll, mis asja Kovalinen’il oli rohkematesse boksidesse kui vaid McLaren’i omasse.
Siin veel mõned mr. Elbre verbaalsed vaimusünnitised eelmise, Türgi F1 etapi ülekande kommenteerimisest.
„Ilusti tordi sisse pistetud käik.“ Tagantjärgi lugedes/kuulates veel ekstra ajuvaba ütlus. Kas keegi teab, et oleks olemas kasvõi sedalaadi rahvatarkust või ütlust?
„Auto sai päris korralikult kannatada vedrustuse näol“ ME kommentaar Barrichello’ga toimunud õnnetuse kohta. Ehk kole lugu küll, et autole vedrustus ehitati.
Üldse paistab ka sõna „korralik“ üks mr. Elbre lemmiksõnu olema. „Segule“ see küll konkurentsi ei paku, küll aga sõidetakse korralikult rajalt välja ja tehakse või toimub muid asju „korralikult“ ohtliku, raju jne. asemel.
Veel: „Tänapäeva auto esitiiva vahetus käib väga-väga kiiresti“. Justkui kõigil autodel oleks tänapäeval esitiivad.
„...läheb esimest peatust sooritama“ selle asemel, et öelda lihtsas keeles „teeb esimese boksipeatuse“ vms.
Mr. Elbre läks Türgi GP etappi kommenteerides veel nii kunniks kätte, et hakkas võistlejate ja meeskondade otsuste eest omale vastutust võtma: „ma arvan, et Hamilton boksidesse enam ei tule. Selle vastutuse ma võtan enda õlgadele.“

Üks asi on kummaline sõna- ja keelekasutus, mis on kohati muidugi suisa masendav. Lisaks sellele panevad härrad kahjuks nii mõnigi kord metsa ka sisuliste asjade ja olukordade kommenteerimisega, kus sarnased olukorrad võivad saada diametraalselt erineva hinnangu või pisut erinevad situatsioonid risti vastupidise hinnangu seda just aja- ja kohamääruste nagu kohe, kiiresti, ruttu, sealsamas, täpselt jms., aga ka mõju või ulatuse hinnangute osas.

Ühel korralikul, tasemele orienteeritud tele- ja ka raadiojaamal peaks olema n-ö mark kasutada tegelas(t)e, kes ei oska arusaadavalt ja korrektselt rääkida, teeneid. Ilmselt TV3 selliseks telejaamaks ei kvalifitseeru. Eks sellest annavad tunnistust ka napakalt pikad enamasti igasugu tühja-tähja promovad reklaamipausid. Paralleelselt RTL-ist F1 ülekandeid jälgides, saavad seal, kus turg on määratult suurem ja reklaamitellijaid ka ilmselt hulga rohkem, reklaamipausid kiiremini läbi kui TV3-s.

TV3-s oli alles paar aastat tagasi vägagi hea ja professionaalne F1 kommentaatorite paar härrade Tarmo Klaar ja Toomas Vabamäe näol. Need mehed olid profid mõlemas aspektis teades palju autospordist ja F1-st ning osates neid teadmisi ja ka võistlust kaasahaarvalt vahendada. Tõsi, ka nemad kippusid aeg-ajalt vaimutsema, aga siin on suur vahe, kas sa vead oma vaimukused korralikult ja korrektselt välja ja oled arusaadav või üritad suust suurtükki välja ajada, mille tulemus on selline, et häbi hakkab kuulata.
Aga eks kunagi kommenteerisid ühes Eesti kommertskanalis (kui ma ei eksi oli ka vist TV3-s) vutti legendaarne ja nauditav tandem kannisalu, ehk siis Indrek Kannik ja Mart Mardisalu.
Pealiskaudsus ja diletantlikkus paistab üldse maad võttev trend olema, mis suuremale auditooriumile avaneb just läbi meedia. Küllap näib see otsustajatele odavamana.

Üks uudis mr. Elbrele. Nimelt tailwind ei ole küljetuul.

Võitlus viimasele kohale ehk Eesti spordikommentaatorite kõnepruuk

Ennekõike viitab pealkiri uuema põlvkonna spordireporteritele, kes torkavad alailma tugevasti kõrva, ja mis veelgi valusam, ajju, oma läbimõtlemata, loogikavaba, suurustava, omaarust vaimuka ja n-ö lahe olla püüdva sõnavalikuga plämaga.
Siinkohal ei peatu ma pikemalt sellel tark, vaimukas (omaarust) ja lahe olla olemise aspektil, mille ekstraklassi näide on TV3 F1 praeguse kommentaatoriteduo liige Märt Elbre oma hülgemölaga. Eelnimetatud püüe ületab selgelt mehe verbaalseid võimeid, mis vajutab sügava pitseri ka kasutatava kõnekeele grammatikale. Ehk lühidalt õigekeelest ei tehta erilist numbrit. See teema vajab ekstra käsitlemist (loodan, et leian selleks viitsimist ja aega).
Võtame siinkohal ette TV3 vormel ühe ülekande kommentaatoritetiimi, teise, aga vaatamata noorusele juba staažika ja kogenud spordireporteri Kalev Kruusi ühe kummalise, just võidusõidu võistlusmomendi iseäraliku kirjeldamise, mis häirib just mõistuspäratusega ja loogilisuse puudumisega. Olgu selleks F1 võistluste ülekanne või kohalike motovõistluste kohapealne kommenteerimine, kuuleb Kalev Kruusi ikka kommenteerimas kuidas „võitlus käib teisele ja kolmandale kohale“ või: „kolmandale ja neljandale kohale pretendeerivad...“ jne. Andke andeks, aga kui teisel ja kolmandal kohal olijad pretendeerivad kibeda võistluse ehk kihutamise käigus teisele ja kolmandale kohale, siis miks nad üldse omavahel kemplevad ja kolmandal kohal olija teisest mööduda üritab? Või ongi asi olemuslikult selline, et hetkel teisele kohal olija pretendeerib kolmandale kohale ja kolmandal kohal olija teisele kohale? Aga siis ei tohiks ju olla mingit probleemi ilma suurema võitluse ja sebimiseta lihtsalt kohad vahetada.
Kui selline arutluskäik ei loo veel piisavat selgust ja arusaama kõnealuses sõnastuses võistlusmomendi kommenteerimise absurdsusest, siis veelgi paremini avaldub selle totrus kui kanname selle üle võistlejaterivi lõppu. Sel juhul, kas kaks viimast võistlejat heitlevad siis eelviimasele ja viimasele kohale või? „Pritsjom tut poslednije mesto?“, küsiks siinkohal venekeelt rääkijad.
Millegipärast olen üsna kindel, et eelkirjeldatud situatsioonides ei pretendeeri kommentaatori poolt nimetatud tagumisel positsioonil olev võistleja küll mitte sellele positsioonile, kus ta on, vaid koha, või võimalusel koguni mõned kohad, ettepoole. Ehk kui võistlejad on tihedalt koos ja keegi pole veel selgelt eest minema pannud, võib öelda, et võitlus käib esikohale. Kui kuskil on nn võitluspaar, siis võitlus käib ikka kõrgeimale kohale selles paaris, mitte teisele kohale. Samuti võib ühele, pundis siis kõrgeimale kohale, heidelda/pretendeerida mitu võistlejat. Ehk võitlus, näiteks kolmandale kohale, ei pruugi piirduda võistluspaariga.
Olles mootorispordi ülekandeid jälginud ka rahvusvahelistest kanalitest nagu Eurosport ja Motors TV, ei ole ma nende inglise keelsetes kommetaarides taolist, absurdset kommentaari võistleja poolt kehvemale kohale pretendeerimisest küll kohanud. Võisteldakse/pretendeeritakse ikka n-ö kättesaamisulatuses olevale kõrgemale kohale herr Kaupo Kruus ja muud loomad.

Tumedanahaline e neeger – automaatne õigustus mahategemiseks ja laimamiseks?

Mootorispordi- ja vormelisõbrana jälgisin minagi F1 selle hooaja viimast etappi Brasiiliast. Seda enam, et tavapärasele, ning vaatamise mõttes uniseks tegevale algusest lõpuni loksumisele tõotas punktiseisu arvestades tulla põnev võidusõit. Ja põnev see tõesti - selle aasta tiitlipretendente silmas pidades - ka tuli.
Lõppkokkuvõttes on mul hea meel, et maailmameistri tiitli võitis üliandekas Lewis Hamilton tulles kõigi aegade noorimaks F1 maailmameistriks. Eriti arvestades seda kuidas ta eelmisel aastal lolli prohmaka tõttu viimasel etapil sisuliselt auga väljasõidetud käe ulatuses olnud meistritiitlist ilma jäi. Prohmakas oli tol korral küll ta enda viga, aga ebaõnne, ja veelgi enam, selle kordumist ei soovi ometi.
Isiklikult mulle jäi noor Hamilton silma juba aasta-kaks enne vormel ühte tulekut kui ta kihutas vormel GP sarjas. Ei pidanud olema suur ekspert tunnistamaks tema sõidumeisterlikkust ja julgust. Mees tegi lausa uskumatult fantastilisi sõite, mis kubisesid vähem ja rohkem võimatutest kaasvõistlejatest möödasõitudest. Juhtus sedagi, et ta uljuse tõttu pisut rajalt väljas käis, aga ikka suutis mees oma koha tagasi võidelda ja veel parandadagi.
Sisuliselt sama joont on mees jätkanud ka vormel ühes. Ja seda on olnud igati värskendav vaadata peale sakslasest legendi Michael Schumacheri lõpetamist F1’s. Minu hinnangul on Hamiltoni näol tegu ühe andekaima sõitjaga F1 sarjas läbi aegade. Ehkki ega F1 sarjas praegu just väga piimamehi olegi. Ca 15 mehe osas on asi rohkem kinni tehnikas kui sõiduoskuses.
Aga mitte Hamiltoni taevani kiitmine pole mu käesoleva jutu mõte. Hämmeldust ja mõtteainet on pakkunud hoopis loomulikuna (spordi)võistluste juurde kuuluv nähtus nagu poolehoid ning ühe-või-teise võistleja pooldamine. Mõistan igati kui poolehoiu aluseks on kas isiklik tutvus (rääkimata siis sugulussidemest) või siis sportlase (võistleja) omadused sportlasena, tema käitumine nii võistleja kui inimesena jms. Ning antipaatia või koguni vihkamise ajendiks vastavalt sellise tunde tundjale tekitatud otsene kahju või solvamine, aga ka sportlase taunimist vääriv käitumine teiste inimeste vastu jms. F1 võistluste järgseid netikommentaare (põhiliselt PMO-st) lugedes, võib aga täheldada väga paljusid Hamiltoni mõnitavaid, vihkavaid ja koguni halba soovivaid kommentaare, mis ei baseeru tema käitumisel eraisiku või sportlasena. Neist õhkub täiesti mõistetamatut ja põhjendamatut pimedat rassistlikku viha. Ehk tema vastu ollakse lihtsalt sellepärast, et ta on tumedanahaline, ehk neeger, nagu Maarjamaal on tavatsetud läbi aegade mustanahaliste kohta öelda. Ja seda peab nii mõnigi netikommentaator piisavaks, et kirjutada tema aadressil solvavaid ja mahategevaid kommentaare. Mis konkreetselt Hamilton neile halba on teinud või miks nad peavad Hamiltoni solvamist väärivaks ei vaevu nad põhjendama. Ilmselt nad seda ka ei oska kuivõrd selleks puudub mõistuspärane põhjus.
Selliste pimevihkajate eelistuste motiiv on primitiivne – olla lähima konkurendi poolt, kes ei ole neeger. Sestap paisti tugevalt fännama just Massat, kes Hamiltoni kõrval neile kuidagi väga valge ja tsiviliseeritud paistis. Samas eelmisel aastal, kui põhiline vägikaikavedu toimus Hamiltoni ja Räikköneni vahel, ei olnud Massa kommentaariumites sugugi nii väga sümpaatne ja nunnu kui sel aastal. Sel aastal oli ta paljude millegipärast väga valge ja kõva sõidumees kelle ees justkui kuidagi väga juhuslikult ilma sõiduoskuseta äpust neeger Hamilton maailmameistriks tuli. Aga eks kedagi pimesi - vaid nahavärvi või rassi alusel – vihkavad, solvavad ja mahategevad kommentaarid annavad tunnistust nende sisutusest ja räägivad kõige otsesemalt nende autorite IQ tasemest ehk selle tugevast nappusest.