Põllumees võib tillitamise ja narrimise suhtes tulenevalt oma ametist üsna tuim olla (narri põldu üks korda, põld narrib sind 9 korda vastu), aga asjadel on piirid ja ka kõige suuremad karikad saavad ükskord täis.
Põllumehed, just Eesti omad, on mulle silma jäänud väga suure kannatlikkusega enda nöökida laskmise ja ebanormaalsete olude talumise poolest. Vahest jääb koguni mulje, et tegu on ullikestega, kes ei saa aru või ei taha tunnistada kuidas neil nahka üle kõrvade tõmmatakse. Aga võibolla on asi nende töö ja toimetamiste iseloomus, mis ei anna oma pahameele väljendamisele ja protestimisele aega. Põllumees on ju moodsalt väljendudes 24/7 pidevalt rakkes. Lehmade karjatamise, lüpsmise ja paljude muude maatööde juures ei ole sellist mõistet nagu puhkepäev. Enamasti rabatakse hommikust õhtuni. Pealegi, füüsiline töö, mida põllumees palju teeb, maandab ju stressi ja pinget. Nii, et kui miski lollus või järjekordne nöökimine neil harja punaseks ajab, lahtub see vaikselt töö tegemise käigus. Nii ongi piimatootjad/-kokkuostjad saanud nautida põllumeeste pikaldast meelt, mida leplikkusena võetakse.
Nüüd siis, nagu meediakanalid üle Eesti pasundasid, on põllumeeste poolt jõutud ka konkreetsemate sammudeni e protestiaktsioonideni, milleks oli 25.septembril Tallinnas Rocca al Mare kaubanduskeskuse ette suure (küllap ka aromaatse) sõnnikukasti toomine ning soovijatele tasuta rammusa maapiima jagamine.
Järgmise sammuna ähvardavad põllumehed - kui nende nõudmisi ei täideta ja piima eest normaalset hinda tasuma ei hakata (väga tagasihoidliku soovi kohaselt 4 krooni liitrist, mis katab vaid tootmiskulud ja võimaldab ots-otsaga toime tulla ning paremal juhul 5 krooni liitrist) - kaubanduskeskuste ees sõnnikulaotoritega kaost külvata. Oi, see oleks vahva! Mastaapne, paljusid meeli haarav tasuta performance .
Vaid ühe korra on ka Eesti põllumehed protsestiks madalate piima kokkuostu hindade ja enda probleemidele tähelepanu tõmbamiseks ka midagi radikaalsemat korraldanud. 1998. aasta sügisel valasid nad protestiaktsiooni käigus demonstratiivselt Tallinna–Pärnu maanteele arvestatava koguse piima. Seda käsitletakse siiani kui jumalateotust. Millegipärast ei ole aga jumalateotus põllumeestele piima kokkuostuhinna dikteerimine millega nad toime ei tule ja oma majapidamise likvideerima on sunnitud.
Üldiselt on riigi ja piimatööstuse suhtumisega põllumeestesse nagu riigi suhtumiga õpetajatesse, pääste- ja meditsiinitöötajatesse, et ega nemad ei tohi ju oma tööd sinnapaika jätta ja õigusi ning paremaid tingimusi nõudma hakata. See oleks ju vastutustundetu! Elu jääks ju seisma ja paljud kannataksid. Eeldatakse, et nende valdkondade ametikandjad peaks oma tööd tegema kasvõi pelgalt missioonitundest.
Minu soovitus põllumeestele on vähemasti rasketel aegadel kokku hoida ning oma õiguste ja huvide eest seismiseks üksmeel leida. Protestiaktsioonid on muidugi üks viis - ennekõike avalikkuse tähelepanu pälvimiseks ja probleemidele tähelepanu juhtimiseks, aga see ei ole pikemas perspektiivis kuigi konstruktiivne ja probleeme lahendav. Seda enam, et n-ö linnamees karistab maamatsi nagunii ära kui viimane oma protestiaktsiooniga miskit-pidi seadusega pahuksisse läheb ja linnamehele kas sõnnikulaotamisega, piima maha valamisega, liikluse takistamisega jne. kahju tekitab. Seega protestiaktsioon võib olla pahameele väljendamise mõttes mõjus ja vahva ning koguni meeldejääv ja atraktiivnegi, aga samavõrra suur on siin oht omade vitste poolt pekstud saada. Linnamees annab lihtsalt märatseva põllumehe kohtusse ja nõuab kõigi kahjude hüvitamist. Kokkuvõttes seis veel sitem kui enne oligi. Seega palju mõttekam on enda huvide eest seista linnamehe vahendite ja võtetega, milleks on: nõudlusel põhinev majanduslik surve, kartelli poliitika (ühtsus piimatööstusega asja-ajamisel), juriidika. Majanduslik surve võimalus seisneb ennekõike omavahelises kokkuleppimises millise hinnaga oldaks valmis tööstustele piima müüma.
Kui aga omal tarkust ja oidu napib (mis pole midagi häbiväärset, sest keegi pole meist spetsialist kõiges) kuidas tõhusalt enda õiguste ja huvide eest seista, palgake professionaalne nõustaja-konsultant.
Põllumehed, come on! „Põllumees põline rikas“ ei ole ju tühipaljas sõnakõlks. Teie käes on ju jäme ots, ehk haritav maa ja toiduainete tootmine. Üksi organism ei ela kuigi pikalt ilma toiduta. Ka linnamees mitte. Teie ise vaevalt nälga jääte, usun, et ka mitte külma kätte, kui metsameestega omavahel kasvõi naturaalmajanduse korras kaupu ja teenuseid vahetate. Dikteerige tööstustele ise, mis hinnaga te olete nõus neile oma toodangut müüma. Miks te peaksite kauplema endale kahjulikult? Võibolla see tekitab ka teatud patiseisu perioodi, kus tööstused asuvad vasturünnakule ehk võtavad jäiga hoiaku ega avaldagi mingit ostusoovi vaid asuvad tooraineid väljastpoolt sisse ostma (mida nad teevad ilmselt nii-ehk-naa).
Siinkohal on oluline põllumeeste-piimatootjate solidaarsus ja vähemkindlustatute raskest perioodist üle aitamine.
• Töötage välja vastav sisemine süsteem põllumajandustootjate ühendamiseks ja aitamiseks.
• Looge alternatiivseid otseturustamise kanaleid ja võimalusel oma töötlemisettevõtted.
• Propageerige võimalikult palju eestimaist toodangut ja oma tooteid.
• Tehke igal pool, kus te oma toodangut müüte, teavitustööd millest näiteks piima hind koosneb: kui palju on selles otsekulusid kütuse, energia, inimtöötundide jms. näol ning kui suure osa moodustab poes müüdava piima hinnast piimatööstuse panus ja kui palju paneb reeglina otsa kaupmees (kui ta just parasjagu dumpingut ei tee). Mitte, et te peaks igat ostjat sel teemal kõnetama, aga tehke vastavad illustreerivad pildid ja graafikud, mille oma müügikohtadesse ning veebi välja riputate.
Põhimõtteliselt, kui kaupmees tahab, las ta müüb enda kasumi arvelt piima (või mida iganes) odavamalt. See peaks ju käivet ja nõudlust vaid suurendama, mis on tootjale vaid positiivne. Põllumeeste-piimatootjate asi on aga peale passida, et töötleja siis omakorda ei suruks piima kokkuostu hinda alla ega survestataks piimtootjaid väitega, et tarbija ei ole nõus lihtsalt rohkem maksma...et selline ongi õige turu hind, kui see on samas jaekaubanduses hinnasõjaga kunstlikult tekitatud.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar