Märt Elbre vanal heal hülgemöla liinil

Ei saa mitte vaiki olla TV3 vormel-1 ülekannete kohapealt kui seal astub kommentaatorina üles säärane kuldsuu ja osav sõnaseadja nagu seda on herr Märt Elbre (edaspidi ka ME).
Mõningaid tähelepanekuid tema 26.07.09 toimunud Ungari GP etapi kommenteerimisest.

„...vanust omav...“

selmet öelda lihtsalt „...aastat vana“ või „...aastane“

„...uus McLaren toodab päris head pidamist.“

Kommenteerides Kovalainen’i avaldusi uus sõiduki versiooni kohta. Et siis mitte niisama, et „uuel versioonil on parem pidamine kui eelmisel“ vaid kohe nii hea masin, et toodab pidamist. Mõtlen, et McLaren’il võiks olla pidamise müük teistele tiimidele (näiteks väljaspoole F1 sarja) päris hea äri.

"...väga hea montaažitöö on käimas...“

selmet öelda lihtsalt näiteks „hea montaaž“.

"...Kovalainen on uut autot ääretult kiitnud“ ja „...olid ääretult positiivselt meelestatud nii Nakajima kui Rosberg.“

ME kommentaar nimetet meeste Moskva kastrolli show kohta.
Et mitte siis niisama „palju kiitnud“ või „kõvasti kiitnud“ ja „positiivselt meelestatud“ või „head muljed“ vaid kohe „ääretult“? Ääretult võimas ME!

„Juhtub temalgi.“

ME vastus Kalev Kruus’i remargile Lewis Hamilton’i pruudi, Bussycat Dolls laulja Nicole Scherzinger, poolt ühel nädalavahetusel 30 tuhande dollari raiskamises napsile. Et Elbre’le on selline asi tavaline? Ta ei saagi nädalavahetusel suurt vähemaga joodud nagu.

"...meenub mulle pärast Saksa GP-d olnud vestlus...“

Ehk mitte „aset leidunud“ või „toimnud“ vestlus. Veel vähem aga „pärast Saksa GP-d antud intervjuu“ vms. sujuvam ja vähem kokkukeevitatud lause.

„...paarikene on praktiliset kokku saamas...“

ME kommentaar Hamilton’i Alonso’le järgi jõudmise kohta. Usun, et see on paljudele üllatuseks, et Alonso ja Hamiton paarikese moodustavad. Ilmselt tüdruksõbrad, abikaasad jms. on boksides vaid suitsukatteks.

„...müstiliselt palju aeglasem on Alonso...“

ME jaoks on müstikaks ikka väga vähe vaja. Piisab ehk kuni paari sekundilisest aegade erinevusest ca 4,4 km pikkusel rajal.

„...Adrian Sutil’i autos tõusis veetemperatuur kohutavalt kõrgeks.“

Mitte, et lihtsalt auto mootor kuumenes üle või kui just peab jahutusvedelikust siinkohal rääkima, siis veetemperatuur tõusis üle lubatud piiri vms.

„Button sõidaks nagu pidevalt pudru suus.“

ME kommentaar Button’i kummalisele häälele raadioseansil tiimiga. Ehk siis pudru suusolemise mulje ei teki ja seondu Button’i raadioseansil rääkimisega vaid laieneb tervele tema sõitmisele kohe.

„...kasutab ära KERS’i lisahobujõude.“

Tohoh, et siis KERS’il on lisaks oma võimsusele veel mingid lisahobujõud kah? Ma mõtlesin küll, et KERS ise annab vormelile mõned lisahobujõud, mitte, et seadmel endal on veel kuskil lisahobujõud.

"...see on päris korralik I sektori aeg.“

ME kommentaar Hamilton’i võistluse ajal välja sõidetud parima sektori aja kohta. Et siis ME omab infot ja teadmisi milline on korralik, normaalne, hea, väga hea, suurepärane jne. sektori aeg. Näiteks, et parim aeg ei pruugigi olla väga hea vaid on lihtsalt korralik. Võimas! ME tundub sektori aegade osas oma jutu põhjal suurem spets kui mistahes tiimide asjapulgad.

„...suutis mees oma õppetunnid Nürburgring’ilt saada.“

Selmet öelda lihtalt ja arusaadvalt, et „mees sai (ilmselt) Nürburgring'il oma õppetunni.“ Aga ikkagi „suutis“. Normaalne.

„...see aastal pole isegi poodiumile jõutud Lewis Hamilton’i poolt.“

Ma usun, et seda lauset saab veelgi kohmakamaks ja pentsikumaks muuta. Aga lihtsama ja arusaadavam vast olnuks öelda, et „Lewis Hamilton polegi sel aastal poodiumile jõudnud“ vms.

Tõepoolest õpeta siin nagu oma last.

Siinkohal herr Märt Elbre'le „ääretult“, „tohutult“, „kohutavalt“, „müstiline“ kõrvale jutu mitmekesistamiseks veel mõned ülivõrdelised väljendid, millega saab oma kommentaare veelgi võimendada: katastroofiline, jalustrabav, vapustav, kolossaalne, fenomenaalne, hüper-mega, piiritu, totaalne, kosmiline, astronoomiline, ulmeline, jne.

Kuivõrd TV3-l on kombeks F1 ülekannete vahele ohtralt reklaamipause teha ja et ma ei suuda taluda idiootlikku Unibet’i ülistuslaulu - mida vaadates ma millegipärast ei imesta, et Nõmme Kalju koguaeg peksa saab -, siis olles vahepeal ülekannet jälginud RTL-ist ei pruugi siin ehk mõni veelgi säravam pärl ME tolle päeva kommenteerimistööst esindatud olla.

Üks asi on suust välja aetav kamarajura teise kategooria moodustavad aga faktilised vead, kommenteeritava mitte nägemine ja mitte tähelepanemine. Selles osas panid mõlemad kommentaatorid metsa kui nad ei saanud tükil ajal pihta miks Alonso kiirus vähenes. Lõpuks nad tabasid selle ära alles aeglustusega korduste näitamisel.
Oma mitte spetsialisti pilguga sain küll kohe aru, et Alonso auto parempoolne esimene ratas vibreeris ja tõenäoliselt jäi see korralikult kinnitamata. Mõtlesin endamisi, et kohe-kohe lendab see ratas ka alt ära, ja nii läkski. Lugupeetud spetsid aga on kuskil oma rehvisegu maailmas või ei tea kus, aga juttu jätkub kauemaks.

Rääkides rattast või ratastest - jah ka vormel ühel on need all, mitte ainult rehvid või veel vähem rehvisegud -, on kentsakas ja naeruväärne kuidas kommentaatorihärrad räägivad ratastesse puutuva puhul vaid ja alati rehvidest. Justkui oleks mingit rehviusku ja kuuluksid rehvi sekti, kus sõna „ratas“ mainimine on tabu. Boksis vahetatakse neil ainult rehve ja ka Alonso auto alt tuli härrade arvates ainult rehv maha, mitte ratas ei tulnud kogu kupatusega otsast ära.
Profid, kes TV3 vormel ühe kommenetaatorid ilmselt vähemasti pürivad olema, ei tohiks lubada omale täiesti erinevate mõistete lõrtsimist ja ühte patta panemist. Liiati kui nad ise kipuvad aeg-ajalt õpetama kuidas ühe-või-teise asja kohta on õige öelda.

Ei tea kas herr Elbre on üldse teadlik, et see mis ta suust välja ajab on vähe kummaline ja ülepingutatud ega kaunista kuidagi võistluse ülekannet? Kas keegi on talle seda öelnud? Näiteks TV3-s. Et kutt võiks oma kommenteerimist ja sõnaseadmist veidi lihvida. Aga võibolla tööandjale meeldibki selline teismelistele omane suurustav, keeruliselt konstrueeritud, kohmakas ja konarlik kõnepruuk, kuidas kõik on elusuur, igatpidi ülivõrdes (äärmiselt ja ääretult)?
Või on Elbre ja Kalev Kruus’i (kes, tuleb tunnistada, on siiski üsna asjalik tüüp) pidamine kommentaatorina tõesti majanduslikult niipalju tulusam kui Toomas Vabamäe ja Tarmo Klaar'i pidamine? Üks korralik, endast lugupidav telejaam ei peaks Elbre suguse hülgemölaga meest kommenteerima lubama isegi mitte siis kui ta seda tasuta teeks või ta telejaamale peale maksaks.

Kas klient on ikka kuningas?

On ta jee! Ütleks moekalt asja hästi lühidalt kokkuvõtvalt. Seda isegi masu tingimustes mitte. Muidugi ega masu mõju pole kõigile ettevõtetele ja äridele ka ühesugune. Mõnede, mis pakuvad eluliselt vajalikku kaupa/teenust, nagu näiteks toit ja esmatarbekaubad, konkurentidest odavamat, on see pigem käivet ja kasumit suurendanud. Küllap üks selliseid on ka McDonald’s (Wikipedia’s). See aga ei tohiks tähendada, et klientide soovid on „kama“. Seda enam, et tegu on ühe maailma tuntuima kaubamärgiga, mis peaks olema igati huvitatud oma renomeest ja imagost. Samas, kuivõrd tegu on kolossaalse ettevõttega, mis omab tuhandeid nn restorane üle kogu maailma, mis toimivad frantsiisi põhimõttel ning koguni hamburgeri ülikool (Hamburger university) oma kodumaal USA-s, on arusaadav, et ettevõte ei saa läbi ilma selgete reeglite, süsteemide ja muu selliseta ehk ühtlustamiseta, tagamaks teatud, ühesugune kvaliteet. Kahjuks väljendub see igapäevasel klienditeeninduse tasandil aga lollakates, absurdselt jäikade reeglite järgimises. See puutub otsapidi ka einekomplektidesse.
Ajendi selle nupu kirjutamiseks sain hiljutisest ühe Tallinna nimetet firma „restorani“ külastamisest, kui olles uurinud menüüd, tundus mulle ahvatlev uudne salatikomplekt hinnaga 59.- krooni, mille pearoaks Ceasar'i salat kanalihaga. Otsustasin seda einet proovida. Küll selle vahega, et soovisin komplektis oleva dieet või zero sugar Coca-Cola asemel tavalist. Tavalise Coca’ga selle eine müümist müüa aga võimalikuks ei pidanud! ...sest komplekti kuulub ju dieet-coca (zero sugar). No whatta fuck?!! Ma saan aru, et reeglid ja ühtlustamine, aga mida perset?! Kas on raske üht teatud sorti Coca, või mis iganes einete juurde pakutava joogi nupu vajutamise asemel, vajutada teist, kõrval olevat, tavalise Coca nuppu? Nihutada oma sõrme ca 3...5 cm kõrvalolevale nupule? Ei usu, et nende jookidel oleks hinnas sellist vahet, et kliendi palvel eines ühe joogi teisega asendamine võiks McDonald’s’ile sisuliselt tähendada selle eine tasuta ära andmist. Ausaltöeldes ei usu üldse, et neil jookide hinnas vahet on, sest kaubandusvõrgus on nii tavaline kui zero sugar Coca sama hinnaga.
Tänu McDonald’s’i vahvale poliitikale, ja et ma põhimõtteliselt mingite magusainetega jookide joomist väldin, eelistades looduslike ainetega magustatud jooke, valisin salatieine asemel tavapärase burgeri eine, mille kõrvale võimaldavad McDonald’s’i suurepärased reeglid tellida ka tavalise Coca.
Sama idiootset jäikust võib täheldada ka ajalise piirangutega pakkumiste puhul. Näiteks hommikueine või teatud toodete nagu toast (McDonald’s'i versioonis kahe saia ja juustude vahele pressitud sink) tellimise võimaldamine kuni kl.11-ni hommikul. Ma ei tea kuidas kella-ajaliste pakkumistega seis hetkel on, aga mõni aasta tagasi oli mul sama ettevõtte „restoranis“ ka selles osas vahva kogemus, kus kas paar minutit enne või ehk ka täpselt kl.11 keelduti mulle müümast toast’i sisaldavat hommikueinet kuna müüja sõnul oli kl.11 läbi ja sellise eine pakkumine kehtis neil kuni kl.11-ni! Vahva lugu. Siinkohal meenub film pealkirjaga Falling Down , kus täpselt samasugune olukord ehk müüa juuksekarva poolitav, idiootlik näpuga reeglistikust järje ajamine lisas Michael Douglas’e poolt kehastatud läbipõlenud ja töölt vallandatud peaosalise üleajavasse kannatuste karikasse ühe järjekordse annuse. Ei imesta, et sellised n-ö pisiasjad võivad niigi pinge all oleva, ja võimalik, et järjepidevalt taoliste idiootsuste otsa sattunud inimeses kontrollimatu vägivallapuhangu vallandada.
Kokkuvõttes aga järgmine lugu ühisnimetaja idiootsused alla.

Anonüümsusest online meedias

Viimasel ajal online meediakanaleid jälgides on portaali ja ka blogide pidajate poolt kuidagi suureks puhutud lugude kommenteerimise küsimus ja ennekõike selle anonüümsus, mis olevat paha-paha. Muidugi on see teemaks olnud varemgi, ehk läbi kogu online meedia toimimise aja, mil lugejatel tekkis võimalus ka oma sõna sekka öelda.
Eesti Päevaleht Online (EPLO) on koguni nii paranoiline, et kommentaari lisamiseks tuleb iga kord kinnitada linnukesega „Olen tutvunud reeglitega ja võtan vastutuse oma sõnade eest.“ Seda isegi siis kui oled end EPLO kasutajaks registreerinud ja kommenteerid sisse logituna. Justkui need reeglid muutuksid iga uue kommentaari sisestamise eel. Samas on EPLO moderaator väga innukas lisatud kommentaare tsenseerima, ehk eemaldama. Sealjuures ka selliseid, mis pole kuidagi vastuolus EPLO kommenteerimise reeglitega, mida iga jumala kord kommentaari lisamisel nõustumise märgiks linnukesega tähistama pead. Tekib küsimus, milleks siis üldse need reeglid ja kohustus reeglitega tutvumist ja oma sõnade eest vastutuse võtmist kinnitada? See on üks nähtus kategooriast Idiootsused.
Muidugi siinkohal tuleb tunnistada, et EPLO on oma praeguse kommentaariumi kasutamist võrreldes mõni aeg varasemaga koguni leevendanud. Oli aeg, kus EPLO-s ei olnud ilma kasutajaks registreerimata üldse võimalik uudised kommenteerida. Sel viisil loodeti ilmselt ebamugavate kommentaaride tekkimist vältida - et kes ikka siis oma nime alt hakkab miskit kompromiteerivat avaldama või viitsib selleks põhjalikku registreerimisprotseduuri läbida või nii. Muidugi läks neil see ka kenasti korda, sest EPLO kommenteerimine langes drastiliselt. Ilmselt selle portaali külastatavus tervikuna. Võitsid sellest aga liberaalsema (loe: normaalsema) suhtumisega portaalid, ennekõike Postimees.ee ja Delfi.ee kuhu aktiivsed netikommentaatorid üle või tagasi kolisid.

Kas seoses masu’ga, või mille iganes tõttu, on nüüd aga taas anonüümse kommenteerimise teema üsna teravalt üleval. Võibolla sellepärast, et seoses masu’ga on töötuks jäänud ja palju n-ö vaba aega tekkinud ka rohkem mõtlevatel ja teadvatel inimestel, kel on üht-teist sisukat, mida aga ei soovita ühel-või-teisel põhjusel teha oma isikut paljastades, öelda? Sellist, mis kangesti häirib neid, kes on kuskil kangi juures või piruka ääres? Kes keeravad sihipäraselt teistele siga, ajavad suust, ja kust iganes, välja süüdimatut paska õigustamaks ning varjamaks oma sigatsemisi, ebakompetentsust jne. Igatahes tugevaid kahtlusi, et see nii võib olla, tekitab see kuidas kommentaare tsenseeritakse ja milliste teemade järel anonüümsuse üle kiunimine eriti teravalt kõrva hakkab. Ja see ei kaasne tavaliselt lihtsalt n-ö lambist ropendamise, seosetu ja teemaga mitte haakuvate kommentaaride või koguni reklaamide puhul - mille ära kustutamises ei näe ma probleemi: ehk need olekski ainukesed põhjused kommentaari kustutamiseks –, vaid päevakohaste/aktuaalsete teemade igati asjakohaste kommentaaride puhul. Piisab kui need sisaldavad kriitikat (olgu see siis põhjendatud või põhjendamatu) mõne konkreetse kodaniku aadressil, usu või rahvusküsimusi (eriti kui mängus on juudid).
Tõenäoliselt ühena esimestest (kui mitte päris esimesena) on lugude kommenteerimise kinni keeranud nn uue meedia ehitaja Liis Lass on oma portaalis Lass24.ee, põhjendades seda järgnevaga:

• Kaob võimalus (anonüümselt) teist inimest verbaalselt vägistada.
• Oskamatutel ajakirjanikel kaob võimalus kasutada valeinformatsiooni oma artiklites.
• Kuritegelik isikuandmete levitamise võimalus kaob.
• Vähenevad identiteediröövid.
• Väheneb võimalus, et väljakujunemata isiksus peab süüdimatust (valeidentideedi kasutamine laimamiseks) normaalsuseks.
• Ajakirjanduse kvaliteet ja usaldusväärsus säilub.
• Ajakirjanike produktiivsus tõuseb
• Depressioonis inimene peab otsima uue stressileevendi, mis võib viia tema paranemiseni.
• Ühiskonnast kaob “kommentaariumite ja kohtute” kaudu suhtlemine, ning inimene avastab jälle traditsioonilised lävimismeetodid.
• Peale mõningast nördimust (meeletut viha) tunneb end endine kommentaator eneseväärikamana ja positiivsemana!

Ehk niipalju siis vabast, uuest, alternatiivsest, ja mis iganes, meediast. Muidugi võib meediaväljundi pidaja jätta alles võimalus avaldada oma arvamust/kommenteerida teemat saates see meilitsi või muul isikut paremini tuvastada võimaldaval, või lihtsalt ebamugavamal, viisil. Aga ega üks tavaline inimene, kel oleks muidu sõna sekka öelda, ei viitsi sellega jamada. Kokkuvõttes kannatab aga kes või mis? Ennekõike selline kitsarinnaline ja paranoiline meediakanal (portaal, blogi jne.) ise. Lugejate kaotuse läbi. Tänapäeva online meedia kasutaja ei taha enam olla kinniseotud käte ja kinniteibitud suuga lammas, kelle silme ette tekste kuvatakse, kes aga omaltpoolt asjasse puutuvasse tahmise korral sõna sekka öelda ei saa. Tsensuur, ja ennekõike kommenteerimise kinnikeeramine, väljendab hoiakut „suu kinni! Mina räägin!“, mis on omane just nõrkadele ja üleolevatele kel puuduvad argumendid oma seisukoha ja väidete kaitsmiseks, kes ei talu kriitikat või lihtsalt arvamuste paljusust...ehk võiks öelda, üldse Elu sellisena nagu see on. Muidugi on see kanalivaldaja enda valik, aga asja see ei muuda.

On loomulik, et anonüümne kommenteerimise võimalus toob endaga kaasa ka sisutühje ning labaseid kommentaare, aga selliseid ei pea ju surmtõsiselt võtma! Nad ei tule ju meile kallale ega võta meilt midagi ära, mida ma ise neile nõus loovutama pole (n. hingerahu, head tuju).
Pealegi ega sisukust ja mõttekust ei garanteeri ka isikutuvastusega kommenteerimine kohe mitte kuidagi. Pigem toob see pinnale mõned edevad, aga aktiivsed tegelased, kelle jaoks oma nimega esinemine on enam kui selle sisu, mida nad ütlevad.
Ja mis siis kui kommentaar sisaldab väljendeid nagu kaka, pepu, loll või midagi krõbedamat? See näitab vaid seda, et kommentaari autor on tõsiselt närvis ja/või ta on ka halvasti kasvatatud, haige, puudulike teadmistega, mis ei võimalda tal näha suuremat pilti jne.
Iga normaalse mõistusega lugeja saab ju aru kui jutt on debiilne, ning kes tahab tõstatatud teemal diskuteerida või küsida - millest näiteks kodanikul eriline viha või pahameel tingitud on -, saab ka seda kommentaariumis teha. Äkki tuleb välja täiesti mõistetav ja mõistlik põhjus. Ehk kõik ei pruugi olla sugugi nii nagu esmapilgul kommentaari lugedes näib. Ses mõttes on just head foorumi laadse ülesehitusega kommentaariumid, mis võimaldavad vastata/kommenteerida vahetult kommentaari autori sissekannet (alamkommentaarid). Sellised on näiteks EPLO ja Õhtuleht, mille kommentaariume ma just sellise võimaluse tõttu hindan. Väga raske on pidada järge kellegi arvamuse avalduse tagasiside üle kui kommentaarium on labaselt jooksev, ehk ilma alamkommentaaride lisamise võimaluseta.

Lõpuks, ega kommentaari eemaldamine selle autori arvamust, tundeid või mida iganes olematuks ei tee. Pigem võibki avatus ja asjalik tagasiside leevendada selle inimese probleeme, kibestumist ja kitsarinnalisust. Ehk kui reaktsioon tema kommentaarile ei ole samamoodi sitta loopiv, vaid on muretsev, hooliv - mida ka idioodid vajavad, saamaks paremaks inimeseks - ning uuriv ja selgitav, võib halvasti ütlejal oma loll olemisest hoopis häbi hakata, mis on tee tema paranemisele.
Anonüümsus on kõige parem ja vahetum meelsuse (ja teatud juhtudel ka aususe) väljund, milles seisnebki anonüümse kommenteerimise väärtus. Miks me peaks valima pea liiva alla pistmise sellest teadlik olemise asemel?

Mitte, et ma tauniks oma isiku avaldamisega arvamuse avaldamist/kommenteerimist - kaugel sellest! Pean seda igati tervitatavaks -, aga minuarust häirib anonüümsus ennekõike neid, kes ei suuda keskenduda sõnumile - eriti kui see ei meeldi ja see neid kuidagi isiklikult puudutab. Siit tekibki soov teada saada, et kes ikka nii ütles, mis omakorda on seotud sooviga kätte maksta, tagasi teha, ära panna jms., mis on aga madalam ja väiklasem kui ehk mitte kõige korrektsem anonüümne kommentaar ise.